Kobamaliinihullus

Viimased päevad olen lugenud igal vabal hetkel kõike, mida võimalik vitamiini B12 kohta.

Kõigepealt tuli välja, et Mehel tuvastati miskine soolebakter, mille kogus on liiga suur ning see väidetavalt ei lase B12-l imenduda. Mornilt tõdes Mees ka seda, et kahjuks takistavad B12 imendumist ka kiudained – ja kiudaineid vitsutab ta hoolega, lisab pudru sisse kliisid, valib leiba kiudainesisalduse järgi jne.

Seejärel, mõned päevad hiljem püüdis Õde mind lohutada looga naisest, kellel ei olevat õnnestunud terve dekaadi vältel rasestuda, ehkki kaks last tal juba olemas olid. Lihtsalt kolmas ei tahtnud enam tulla. Oli hakanud siis B12 vitsutama – ja imeväel olevat lühikese aja pärast rasestunud.

Võtsin siis mina ka oma digiloo ette. Mul on B12 uuritud küll, aga seni olen mina oma rumaluses arvanud, et kõik on korras, sest keegi mingit tähelepanu ei pööranud ja referentsväärtused on ilusti lisatud.

Esimesel korral lasin end põhjalikumalt uurida pärast teist raseduse katkemist. Rasedus katkes 2015. aasta detsembris, uuringutele sain 2016. aasta märtsis. Pandagu tähele, et need mõned kuud – isegi need mõned kuud! – tunduvad mulle liiga pika aja kaotusena. Mis puudutab B12, siis tulemus oli toona selline:

Vitamiin B12 161 (145 .. 569 pmol/L)

Ehk siis – jääb referentspiiride vahele.

Hiljem, mil käisime mõlemad Mehega karüotüübi uuringutel, siis ei leitud midagi – oleme mõlemad normaalsed – ja juurde on veel lisatud märkusena: “folaadi ja B12 vitamiini tase on normis.

Teist korda on mul B12 tase tuvastatud 2017. aasta septembris – jällegi pärast järjekordset, toona juba kolmandat raseduse katkemist. Siis oli tulemus:

Vitamiin B12 292 (145 .. 569 pmol/L)

Nüüd, kus olen viimased päevad teemasse end küll pealiskaudselt, ent siiski rohkem sisse lugenud, selgub, et selles, et mu B12 on normis, tasub siiski kahelda. Mina ei tea, kuidas see võimalik on, et juba esimesel korral mingit tähelepanu sellele ei pööratud, sest see tase on meeletult madal. Väidetavalt on näiteks Jaapanis referentspiiri alumine väärtus hoopis 500 ning lugesin ka, et optimaalseks peetakse taset 600, kusjuures B12 defitsiit põhjustab nii depressiooni kui ka korduvaid raseduse katkemisi.

Aga kuna Eestis on vot sellised B12 referentspiirid, siis keegi ei kergita kulmugi.

Leidsin selle kohta ka ühe eestikeelse allika. Tegemist ei ole rangelt võttes teadusliku allikaga, aga minu hinnangul on selle blogi autor teemas üpris sees ja kahjuks isiklike kannatuste tõttu. Tema postitust B12 teemal saab lugeda siin:

http://tervisetuunija.blogspot.com/p/viimasel-ajal-on-jarjest-rohkem-hakatud.html

Hetkel on parasjagu segadust veel selles, kas tarbima peaks hüdroksükobalamiini, metüülkobalamiini või adenosüülkobalamiini. Siin soovitatakse tarbida hüdroksükobalamiini, kuid praegu pole mul meie apteekidest seda veel õnnestunud leida. Küll aga leidsin metüülkobalamiini, mille purgi ka ostsin. Lisaks tellisin e-apteegist veel kaks varianti, üks neist B1, B6 ja B12 (tsüanokobalamiin) kompleks ja teise puhta B12 (taas tsüanokobalamiiniga).

Kavatsen minna ka SynLabi holotranskobalamiini testima, seda enam, et puhtas maakeeles öelduna pidavat B12 defitsiit tekitama ka põletikulisi protsesse. Ja alates 13. eluaastast – samast suvest peale, mil sain esimesed päevad! – on mind vaevanud kummaline lokaalne dermatiit (nahapõletik) kätel, mille põhjust nahaarstid ja allergoloogid pole suutnud tuvastada.

Panin kirja ka aja erakliinikusse endokrinoloogi juurde. Ei saa enam meditsiinisüsteemis lihtsalt passiivselt lasta end loksutada, kuude kaupa järgmist infokillukest oodata ja isegi mitte referentspiire usaldada.

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s