Mitte kedagi ei huvita

"Mitte kedagi ei huvita, mitte medagi ei huvita, mitte kedagi ei huvita..." Käin ringi ja korrutan-jorutan omaette. Mõnikord protesteerin mingis umbes-suunas. Provokatsiooni eesmärgil – noh, kas keegi julgeb selle välja öelda, et mitte kedagi ei huvita? Vahel lappan patsiendiportaalis, vaatan möödunud raseduste vereproove ja tulemusi. 2017. aastal, mil katkes mu kolmas rasedus, olid mõned tulemused … Continue reading Mitte kedagi ei huvita

Advertisements

Unes nähtud kilpkonnapoeg

See oli reedel. Tulin otse töölt Õe juurde. Mu lapsepõlvekodu - minu jaoks unistuste maja suure aia, õitsevate põõsaste ja romantilise aguliatmosfääriga. Sel aastal on sääski vähe, sestap sain võtta padja ja teki ning õunapuu alla võrkkiike magama jääda. Magasin vist umbes kolm tundi - ärkasin kell kümme õhtul. Unes nägin, et mul oli väike … Continue reading Unes nähtud kilpkonnapoeg

Kobamaliinihullus

Viimased päevad olen lugenud igal vabal hetkel kõike, mida võimalik vitamiini B12 kohta. Kõigepealt tuli välja, et Mehel tuvastati miskine soolebakter, mille kogus on liiga suur ning see väidetavalt ei lase B12-l imenduda. Mornilt tõdes Mees ka seda, et kahjuks takistavad B12 imendumist ka kiudained - ja kiudaineid vitsutab ta hoolega, lisab pudru sisse kliisid, … Continue reading Kobamaliinihullus

Üks algus, üks lõpp

Tänane - kuupäeva seisuga juba eilne - päev on üks neist, mida saab tõenäoliselt nimetada peenelt traumaatiliseks. See käib siis selle definitsiooni järgi, mille kohaselt sündmus, mida meenutades veel poolteist aastat hiljem kaasnevad negatiivsed emotsioonid, tähendab traumat. Taolisi päevi, liigagi sarnaseid, on kogunenud nüüd mitu. See omakorda on ka põhjus, miks käesolev blogi mõnes mõttes … Continue reading Üks algus, üks lõpp